Kuula saadet järele SIIT.
Külas olid AS-i Utilitas juhatuse liige Janek Trumsi ning ABB juhatuse liige ja ettevõtte Balti riikide tööstusautomaatika valdkonna juht Leho Kuusk. Diskussiooni vedas saatejuht Karl-Eduard Salumäe.
Kui „tark“ saab tööstus täna teoreetiliselt ja praktiliselt olla? Mis on tööstusautomaatika, milliseid tööstusharusid see valdkond hõlmab? Millised on trendid maailmas ja millised asjaolud neid trende kujundavad? Milline on olukord Eestis ja mis takistab arenenud maailmaga sammu pidamast? Mida tööstused ootavad tööstusautomaatika pakkujatelt, kui oluline on koostöö tellija ja tarnija vahel? Kuidas on automatiseerinud oma protsesse Eesti suurim soojatootja Utilitas? Milliseid seni tuvastamata seoseid võimaldab leida valdkonna oskusteabe ja tööstusliku tehisintellekti ühendamine? Nendele ja teistelegi küsimustele otsiti vastust kümnendas saates.
Leho Kuusk: „Tööstusautomaatika on tänapäeval tuttav kõigile, kes vähegi tööstusega tegelevad ja ilmselt on kõik kuulnud ka sellist terminit nagu ’Tööstus 4.0’. Oleme sellises neljandas tööstusrevolutsioonis oma arengus tänapäeval. Eelmisel aastal McKinsey avaldatud uuring näitas seda, et läbi digitaliseerimise, tööstusautomaatika ja andmete analüüsi on võimalik vähendada tootmise kulusid ligi viisteist protsenti ja parandada efektiivsust viis protsenti. See oleks üsna suur võit kõigile tootmisettevõtetele, arvestades pidevat vajadust parandada efektiivsust ja läbi selle tõsta oma konkurentsivõimet.“
Karl-Eduard Salumäe: „Janek Trumsi, Utilitas toodab toasooja ja ma tean, et ka teie ettevõttes on palju tööstusautomaatikat kasutusel. Kui palju siis inimesed, kelle jaoks toasooja arve nagu ka kõik muud arved on võrdlemisi suured, teie ettevõtte kasutatava tööstusautomaatika pealt võidavad?“
Janek Trumsi: „Numbriliselt on seda väga keeruline välja tuua. Meie eesmärk on tark ülekanne ja tark tootmine, aga ka töökindlus ja efektiivsus. Tänaseks on Utilitasel kõik soojusmõõtjad kaugloetavad. Meil on palju andmeid, mida on võimalik töödelda ja ka tööstusautomaatikale ette sööta ning seeläbi leida, missugune on kõige efektiivsem režiim ja kuidas seda saavutada.
Meil on ühelt poolt kasutusel IT-süsteemid ehk andmed, korje ja töötlus, teiselt poolt näiteks kontrollerid, mis juhivad kas siis katelde või pumpade tööd.“
Karl-Eduard Salumäe: „Mis on võimalik tänapäevases tööstusautomaatikas?“
Leho Kuusk: „Üks suund, kuhu pürgitakse, on autonoomne tootmine. Selliseid tehaseid kutsutakse ka nii-öelda pimetehasteks. Kogu tootmine töötab inimeste püsiva kohalolekuta.
Kui räägime Eesti tööstusest, siis tegelikult on tööstusautomaatika juurutatud mis tahes tööstussektoris, ükski tööstus ei saa tänapäeval hakkama tööstusautomaatikata.“
Janek Trumsi: „Hetkel viime oma tootmisüksusi võimalikult automaatseks, üritame hakkama saada mehitamata. Töötajate profiil seetõttu muutub. Me pigem ei vaja enam inimesi, kes teevad juhtimisotsuseid, need teeb ära automaatika. Samas on vaja meil spetsialiste, kes oskavad seda süsteemi hallata. ABB on kindlasti seal abiks, kus me ise hätta jääme.“
Lähiaastate peamine teema on süsteemi efektiivsus. Teine teema, millega juba tegeleme, on soojussalvestus.“
Leho Kuusk: „Utilitas on ilmselgelt Eestis üks eesrindlikumaid ettevõtteid automaatika juurutamises ja tulevikunägemustes.
Meie ülesanne on ettevõtteid aidata oma kogemuse ja andmeanalüüsi oskusega. ABB tuligi tänavu turule uue tootega, mille nimi on ABB Ability Genix. See on tarkvaraline lahendus tööstusettevõttele, mis ühendab endas ABB tööstuse valdkonna oskusteabe tööstusliku tehisintellekti.“
Janek Trumsi: „Oleme Utilitases liikumas andmetöötlusega päris tublisti edasi, aga kindlasti on pikk tee minna.“
Leho Kuusk: „Tööstusliku tehisintellekti põhiülesanded ei ole mitte inimintelligentsiga seotud küsimuste lahendamine, aga just nimelt tootmisega seotud küsimuste lahendamine, mis on efektiivsuse tõstmine, kulude vähendamine ja rikete ennustamine.“
Karl-Eduard Salumäe: „Mis võiks olla tööstusautomaatika osas näiteks viie või kümne aasta pärast teisiti?“
Leho Kuusk: „Kindlasti kasvab arvutusvõimsus ja andmetöötlusvõimekus, aga ka masinalt masinale otsuste info ja otsuste tegemise hulk. Inimene jääb andmetöötluses alati pudelikaelaks.“
Janek Trumsi: „Perspektiiv on selline, kus absoluutselt sooviks kasutada ära kogu potentsiaali andmetöötluse mõttes. Ja et meil oleks nende andmete töötluse tulemusena võimalikult efektiivne tootmine.“
ABB ja Äripäeva raadiosaates „Tark elukeskkond“ tuuakse kuulajateni nii tänased kui ka homsed targa elukeskkonna lahendused, milles ABB-l on olemas nii kompetents kui teadmised. Saade jõuab kuulajateni kord kuus.
Tunniajane saade läheb eetrisse kell 12 või kell 13, kordusega saatepäeval kell 18 ja pühapäeval kell 12. Saadet saab kuulata ka podcastina Äripäeva keskkonnas või vastava äpi abil, milles saab alla laadida nii Google Playst või App Store’ist.
Raadiosaate põhifookuses on targa eluskeskkonna tänased ja homsed lahendused eri valdkondades ja elualadel: transpordis, linnaruumis, hoonetes, tööstuses jne. Igasse saatesse on lisaks ABB ekspertidele kaasatud ka teisi oma ala asjatundjaid, kes toovad sisse nii teaduslikke kui elulisi vaatenurki.
Äripäeva raadio levib järgmistel lainepikkustel: Tallinn ja Harjumaa 92,4 MHz, Tartu 97,7 MHz, Pärnu 91,9 MHz, Haapsalu 96,0 MHz, Saaremaa 101,7 MHz, Ida-Virumaa 94,6 MHz, Tallinn ja Harjumaa 92,4 MHz, Tartu 97,7 MHz, Pärnu 91,9 MHz, Haapsalu 96,0 MHz, Saaremaa 101,7 MHz, Ida-Virumaa 94,6 MHz.
Eelmised saated
