„Eesti riigikaitses on oluline roll meie oma vapratel meestel ja naistel, kes tegev- või reservväelaste või kaitseliitlastena vajadusel riiki kaitsevad,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Selleks, et Eesti oleks tõeliselt tugev, on vaja kogu ühiskonna koostööd. On väga hea meel, et nii paljud ettevõtted panustavad omalt poolt riigikaitse toetuseks. Paljud Eesti ettevõtted maksavad reservväelastele õppuste ajal palka edasi – see on väga suur asi. See teeb Eesti kaitset ja meie ühiskonda tugevamaks ning ühtlasi saadab ka võimalikule agressorile heidutava sõnumi, et Eesti on vastupidav riik ja me oleme ühtehoidev rahvas.“
Seaduse kohaselt tuleb tööandjatel ettevõttes töötavad reservväelased lubada õppekogunemistele, kuid sissetuleku säilitamine on ettevõtete ja organisatsioonide endi otsustada. Sel aastal esmakordselt välja antavale „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustusele kandideeris ligi 200 ettevõtet ja organisatsiooni, kelle seast žürii valis välja 50 silmapaistvamat, sealhulgas ABB.
„Eesti kaitsevõime aluseks on reservvägi ning seeläbi on meie riigi kaitse meie kõigi ühine vastutus,“ märkis kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. „Samamoodi nagu reservväelased, panustavad sinna ka nende tööandjad, kelle roll on sealjuures suurem, kui tihtipeale välja paistab – just nemad loovad reservväelasele tingimused, et viimane saaks lihtsamalt oma kodanikukohust täita. Mul on väga hea meel, et me saame täna riigikaitset toetavaid ettevõtteid tunnustada ja loodan, et näeme tulevikus sellel konkursil üha rohkem ning uusi nimesid, keda esile tõsta.“
Kaitseministeeriumi aasta alguses läbi viidud uuringu kohaselt on 55% tööandjatest valmis oma reservväelastest töötajate osalemist õppekogunemistel tasustama, 22% ei ole valmis seda tegema ning 15% puhul ei ole neil töötajaid, keda õppekogunemistele kutsutakse. 9% ei osanud arvamust avaldada. Samas hindas 54% tööandjatest enda teadlikkust ajateenistuse ja õppekogunemiste sisust ja eesmärkidest tagasihoidlikuks.
Varasemad uuringud on näidanud, et ligi 40% tööandjatest leiab, et ajateenistuses omandatud kogemused tulevad nende ettevõttes töötamiseks kasuks. Uuring näitab, et mida teadlikumad on tööandjad ajateenistuse sisust, seda suuremal määral nähakse ajateenistuse läbimist konkurentsieelisena tööturul ning kasutegurit tööülesannete täitmisel.
Tööandjate endi sõnul on ajateenistuse läbinud noormehed parema kohusetunde, kohanemisevõime ja distsipliiniga. Samuti näitas uuring ajateenistuse mõjust tööturul, et ajateenistuse läbinute keskmine sissetulek ületab ajateenistuse mitteläbinute sissetulekut.
„Oleme äärmiselt uhked ja tänulikud selle erilise tunnustuse üle riigikaitsjate toetajana,“ sõnas ABB Balti riikide maajuht Signe Nurms. „See on meie ettevõtte jaoks suur au olla tunnustatud kui organisatsioon, kes panustab aktiivselt riigikaitsesse ja toetab Eesti julgeolekut. Tõstan esile kõiki meie töötajaid, kes on võtnud südameasjaks meie iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamise. Aitäh teile!“
„Jätkame koostööd riigikaitsestruktuuridega, et tagada meie elanike turvalisus ning heaolu,“ rõhutas ABB Balti riikide personalijuht Merilin Ednaševski. „Oleme veendunud, et kaitsevõime tugevdamine ja mõlemapoolne koostöö riigikaitse tagajatega on olulised alustalad meie ühiskonna stabiilsusele ning me jätkame selle väärtusliku partnerluse arendamist ja tugevdamist. Aitäh meie inimestele, kes on sellesse panustanud!“
Tunnustuse saajad valis välja žürii, kuhu kuulusid kaitseministeeriumi, kaitseväe ja Kaitseliidu esindajad. Tunnustatute nimekirja leiad SIIT.
Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi, kaitseväe juhataja Martin Herem, ABB Balti riikide personalijuht Merilin Ednaševski, peaminister Kaja Kallas ja kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm. 
„Eesti riigikaitses on oluline roll meie oma vapratel meestel ja naistel, kes tegev- või reservväelaste või kaitseliitlastena vajadusel riiki kaitsevad,“ märkis peaminister Kaja Kallas. 
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm. 
