UNESCO maailmapärandisse kuuluv Paks Margareeta mis on ühtlasi Tallinna vanalinna pärl, on koht kus kohtuvad uus ja vana, kauge ning lähedane. Kaasaegsed muuseumid on enamat kui artefaktide hoidlad; need on dünaamilised ruumid, mis ühendavad hariduse, suhtluse ja tehnoloogia, et pakkuda külastajatele terviklikku ja kaasahaaravat kogemust. Paks Margareeta pakub külastajatele ainulaadset võimalust jalutada läbi ajas seisma jäänud keskaegse merenduse. Muuseumi sise- ja välisvalgustus on taustaks arhitektuuriline meistriteos, mida on esile tõstetud ka näiteks ABB rahvusvahelise uudiskirja videorubriigis.
KOKO arhitektid on saanud Eesti Meremuuseumi haldusalasse kuuluvas Paksus Margareetas hakkama ajalookogemuste võimendamisega läbi valgustuslahenduste. KOKO arhitektuurse lahenduse keskmes oli 700-aastane koge. Köite ja teraspaneeli abil õnnestus jätta mulje, et laev hõljub õhus. Valgustus ja laevavraki kohale projitseeritud tähistaevas rõhutab seda efekti. Ruumi saadi muuseumisse juurde torni alla kaevudes. Paksu Margareeta valgustus ja tehnilised lahendused toovad esile ajaloo ilu, andes arhitektuurile erilise kuma, seda ABB KNX-nutilahenduste toel. Siin muutub iga muuseumikülastaja ajalookogemus veelgi erilisemaks. Arhitekt Andrus Kõresaar on öelnud, et ootamatud arheoloogilised leiud tingisid koge asetamise algsest kõrgemale ja „katus kerkis nagu pärmitaigen.“ Andes au tõele, et vanalinna alla saab elu luua nii, et kaugemalt jääb reljeef samaks.
Tiina Klemets ning Jaan Tõnts, Valgus ja Vool OÜ esindajad, on ühed neist inimestest, kes inspireerivad oma entusiasmiga valgustustehnoloogia vallas. Klemets rääkis meile, et Paksu Margareeta valgustuslahendustega tegelemine sarnanes kohati mägironimisega. „Kolme meetri kõrguse seina varustamine LED ribadega nõuab oskusi,“ rääkis Klemets. DALI ja muud targad süsteemid võimaldavad kogu ala kaugelt kontrollida ja vajadusel ka vigu eemal asudes likvideerida. Näiteks teostati Paksus Margareetas välisvalgustus, mis DALI nutisüsteemi abil just pimedal ajal valgustab hoone katuseosa. Samuti loodi Klemetsi sõnul välikohvik arvestades, et kõik juhtmed peavad olema niiskuskindlad, et taluda vihma ja lund.
„Iga projekt pakub võimalust rakendada oma teadmisi ja oskusi ning teostada kliendi unistused. Oskusteave on meie jaoks võtmetähtsusega, sest tänu sellele saime näiteks Paksus Margareetas väga loominguliselt läheneda lahenduste leidmisele, samas tehes seda professionaalselt,“ märkis Klemets.
„See projekt eeldas tehnilisi teadmisi, kogemust ja usaldusväärseid tooteid. Tehniliste lahendustega tegelesime terve kuu. Kõik selle valgustusprojekti taga peituvad otsused on tehtud arvestades võimsusi, turvalisust kui ka kaasaegseid tehnilisi lahendusi. Tooteid valides keskendusime efektiivsusele, valgustuse võimsusele ja tehniliste lahenduste töökindlusele. Kvaliteedi ja töökindluse tagamiseks valisime OSRAMi LED-ribad, ABB KNX-lahenduse, kilbi sisse ka ABB tooted ja DALI funktsionaalsuse keskse juhtimise,“ rääkis Jaan Tõnts.
Paks Margareeta särab ABB KNX- nutika valgussüsteemi toel
“Tänapäevane muuseum peab vastama ka kõigile tänapäevastele nõuetele, mis reguleerivad temperatuuri ja niiskuse juhtimise funktsioone hoonetes ning aitavad säilitada stabiilset sisekliimat ja säästa energiat. ABB i-bus KNX-süsteem aitab automatiseerida meremuuseumi sise- ja välisvalgustust, lähtudes sensorite andmetest ja kellaajast. Nagu näete, võimaldab selline lähenemine valgustusele Tallinna vanalinna pärlil eredalt särada,“ räägib Katrin Förster, ABB arhitektide ja sisekujundajate rahvuvaheline võtmekliendihaldur.
Kasutusel on valgustuse juhtimine nii releeväljundi kui ka DALI-protokolliga. Viimane (ingl.k. Digital Addressable Lighting Interface) on rahvusvaheline standard digitaalsete valgustuse juhtimissüsteemide jaoks, mis võimaldab digitaalset kommunikatsiooni valgusseadmete ja juhtimissüsteemide vahel. KNX süsteem võimaldab hallata kõiki ühendatud seadmeid kas ühest seadmest või lokaalselt. Samuti on KNX süsteemi abil võimalik energiatarbimist optimeerida, kuivõrd vastavad andurid tuvastavad kohaloleku, valguse taseme ja muud tegurid. Visualiseerimistarkvara ComfortClick juhib ABB seadmetel põhinevat valguslagede, eksponaatide ja koristamise valgustust kas ajagraafikute või seinal asuvate lülitite abil. Välisvalgustust juhitakse hämaraanduritega.
Katrin: „2015. aastal ajendas keskaegse kaubalaeva koge vraki leidmine ja väljakaevamine otsima uut arhitektuurset lahendust, et leidu avalikkusele tutvustada. Selleks käivitatud projektikonkursi võitis arhitektuuribüroo KOKO Arhitektid. Büroo asutajad Andres Kõresaar ja Raivo Kotov on tuntud keerukate rekonstrueerimisprojektide poolest, mis ühendavad osavalt vana ja uue. Rääkisin Andrusega muistsele laevavrakile uue kodu loomisega seotud väljakutsetest. Ta selgitas, et nende idee peamine eesmärk oli leida laevale ruum, ilma et see põhjustaks konflikti muu kohaliku ajaloolise ümbrusega. Ent kuidas see ruum maa all leida?“
Suurtükitorn "Paks Margareeta" ehitati endise Roosiaia kohale Suure Rannavärava eesvärava kolmanda uuendamise käigus aastatel 1518–1529. Torn sai oma praeguse nime 1842. aastal, enne seda kandis see nime "Rosencrantz". 1830. aastatel kohandati torn vanglaks. Aastatel 1918–1922 oli see Kaitseministeeriumi valduses, aastatel 1922–1923 Haridusministeeriumi ja 1923–1932 Teedeministeeriumi alluvuses. Kogu säilinud kompleks rekonstrueeriti Meremuuseumi tarbeks aastatel 1978–1980.
