„Meie tehases on valminud AMZ2500 staatori prototüüp – suurima läbimõõduga ja võllikõrgusega sünkroonstaator ABB valikus, mille väljundvõimsus ulatub kuni 50 MW-ni. See projekt tähistab suurt edasiminekut nii tehnoloogilises võimekuses kui ka kvaliteedis, mis on olnud meie jaoks prioriteediks algusest peale. Võtsime väljakutse rõõmuga vastu, sest see annab võimaluse kombata meie tootmisvõimekuse piire ning loomulikult uusi oskusi õppida,“ jagab ABB Eesti mootorite ja generaatorite äriüksuse juht Argo Aavik.
Aaviku sõnul tootis ABB Eesti tehas varasemalt enamasti kuni 5MW võimsusega mootoreid, kuid tulevikus on tehasel võimekus toota kuni 60MW võimsusega mootoreid. “See on märkimisväärne hüpe – võib võrdluseks tuua, et näiteks Tallink Grupi shuttle laevade Megastar ja MyStar peamiste käiturite elektrimootorid on võimsusega 20 MW. Lisaks muutuvad oluliselt ka meie toodete füüsilised mõõtmed ja kaalud,“ selgitab ta.
AMZ2500 staatori mõõtmed räägivad enda eest – kui seniste seeriatootmise staatorite läbimõõt on olnud 2,5–2,8 meetrit, siis pilootprojekti staator ulatub koguni 3,8 meetrini. „Tegemist on meie tehase ajaloo suurima staatoriga,“ lisab Aavik.
Lisaks suurtele mõõtmetele erineb AMZ2500 ka oma tehnoloogiliste nõuete poolest. Skeemi valmistamine on võrreldes varasemalt Eestis toodetud seeria staatoritega mõnevõrra keerukam. „Jaanuaris oli meil abiks ABB Helsingi tehase spetsialist, kes õpetas meile staatori skeemi valmistamist ja jagas oma teadmisi suure staatori tootmisest,“ selgitab Aavik. “See koostöö võimaldab Eesti mootorite ja generaatorite tehase meeskonnal omandada uusi oskusi ja teadmisi, mida rakendada tulevikuprojektides.”
Kuigi ABB suuremate staatorite seeriatootmine on seni toimunud peamiselt Helsingi tehases, ei ole suurte staatorite valmistamine Jüri tehasele päris uus kogemus. „Näiteks mõned aastad tagasi valmistasime kliendi disaini järgi staatori kodumaisele tuulikutootjale ning oleme tootnud ka prototüübi staatori segmente, mis hiljem monteeriti kokku Lõuna-Koreas,“ meenutab Aavik.
Suur staator toob kaasa uued väljakutsed ja nõuded tootmisele. „Näiteks mähiste raskuse tõttu kasutame telfreid ja spetsiaalselt välja töötatud seadet nimega tuupari,“ märgib Aavik. „See vähendab märkimisväärselt töötajate füüsilist koormust, asendades varasemalt kasutatud plasthaamri. Staatori tõstmisel kasutame erilisi tõsteringe ning tugiringid paigaldatakse ka staatori alla, et kaitsta mähiseid. Väike eksimus võib olla väga kallis ja ohtlik,“ rõhutab ta.
Hetkel käivad Jüri tehases ettevalmistused suuremate staatorite vaigutamiseks. „Ehitasime kaks ahju kõrgemaks, laiendasime tööala ning paigaldame suurema vaiguvaru hoidmiseks lisavaigu anuma,“ kirjeldab Aavik. „Need muudatused võimaldavad meil veebruari lõpuks alustada suurte staatorite vaigutamisega.“ Samal ajal algab järgmise pilootprojekti, AMZ2000 staatori, mähkimine, mis saab olema esimene algusest lõpuni Jüris valminud staator. „Lõpptestimiseks vajaliku tehnilise valmisoleku loomine on selle protsessi võtmeülesanne,“ lisab Aavik.
ABB (ABBN: SIX Swiss Ex) on elektrifitseerimise ja automatiseerimise valdkonna tehnoloogialiider, kes võimaldab luua säästvamat ning ressursitõhusamat tulevikku. Ettevõtte pakutavad lahendused ühendavad insenerioskusteabe, et optimeerida seadmete tootmist, elektrifitseerimist ja opereerimist. Tuginedes enam kui 140-aastasele ajaloole, on ABB enam kui 110 000 töötajat pühendunud innovaatiliste lahenduste leidmisele tööstuse ümberkujundamiseks.
ABB tegutseb Eestis alates 1992. aastast. Ettevõtte tegevus jaotub nelja valdkonda: müük (tooted, seadmed, süsteemid), tootmine (mootorid, generaatorid, sagedusmuundurid), korrashoiuteenused (seadmed, süsteemid) ning äriteenused (personali-, klienditeeninduse jt teenused ABB Grupi ettevõtetele). Üle 30 tegevusaasta jooksul Eestis on ABB pälvinud viis korda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välja antava „Aasta Välisinvestori“ auhinna ning korra Eesti parimale ettevõttele määratava „Ettevõtluse Auhinna“. www.abb.ee
