Statistika ei hellita. Päästeameti tuleohutusreidid on paljastanud karmi tõe, et umbes kolmveerand kõikidest hoonetest on puudustega. Tõe teine pool ütleb meile, et eelmisel aastal hukkus tulekahjudes 50 inimest, tänavu on hukkunuid 39.
Elektrikaare tuvastusseade annab kaitse tuleohu eest
Tulekahju on kergem ennetada kui kustutada. Iga inimene saab palju teha, et teda ümbritsev oleks võimalikult tuleohutu. Päästeamet hoiatab, et tulekahju areneb eluohtlikuks minutitega. Seepärast on tuleohutuse alus teadlik käitumine nii tulekahju ajal kui enne seda. Seepärast on mõistlik kasutada kõiki tulekahju ennetavaid meetmeid.
Seoses tuleohutusega on olemas nii kohustuslikud regulatsioonid kui hulk soovituslikke meetmeid, mille erinevus sõltub sellest, kas hoone on avalik või eraomandis. Näiteks, suitsuandur igas kodus on kohustuslik, seda juba aastast 2009, sellegipoolest puudub see üle poolte kodudest. Võib arvata, et väga harv nähtus on kodudes vingugaasiandur, rääkimata kaarekaitseseadmest.
Just viimane – elektrikaarekaitse – võimaldaks ära hoida enamiku elektriga seotud tuleõnnetustest, mida Päästeameti statistika põhjal on üle poole kõigist õnnetustest. ABB on välja töötanud elektrikaare tuvastusseadmed (Arc Fault Detection Devices – AFDD) S-ARC1 ja DS-ARC1, mis kaitsevad nii inimesi, hinnalist vara ja hooneid – lihtsamalt, paremini ja ohutumalt.
Elektrikaar võib tekkida ka näriliste tegevuse tulemusena
Elektrikaare olemuse mõistmiseks peaks süüvima põhjalikumalt füüsikasse ja iseäranis elektrisse, ent jäägu see pigem spetsialistide pärusmaaks.
Kujutame parem ette üht tavalise elumaja korterit. Üldjuhul on kõik elektriga seonduv kas silma all või sealt väljas. Tuleb mõista, et ohuallikas võib olla nii siin- kui sealpool seina. Me ei saa kunagi olla lõpuni kindlad juhtmestikus või sellega ühendatud seadmetest, isegi juhul kui oleme need ise paigaldanud. Piisab vaid ühest nõrgast komponendist kogu ahelas ning juba on riskitegur olemas.
Lihtsam pole ka seadmetega, mis meil igapäevaselt silme all ja kasutuses. Külmkapp, tolmuimeja, triikraud, jõulukuuse elektriküünlad – kõik need on teatud tingimustel potentsiaalsed ohuallikad. Kõikjal, kus elekter mängus, peitub ka oht. Muide, inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Elektrivoolu toime inimesele oleneb voolu liigist, väärtusest, kestusest. Koduses elektrivõrgus kasutatakse elusolendile ohtlikku pinget 220 volti, mis loob eelduse elektrikaare tekkeks.
Elektrikaare tekkimise kõige sagedasemad põhjused on kaabli isolatsiooni vigastamine, näiteks kruvide, naelte või mööbli liigutamisega, aga ka kaablite vale paigaldamine ja kinnitamine. Samas võib kaablitele saatuslikuks saada UV-kiirgus või hiirte ja rottide kahjustused! See pole üldsegi linnalegend, aga närilised on maha põletanud mitmeid kodusid.
Et taolisi õnnetusi juba enne tekkimist vältida, tasub mõelda ennetavale kaitsele ABB elektrikaare tuvastusseadme paigaldamisega.
Kaks versiooni integreeritud lisaseadmetega
Lühidalt öeldes lülitab elektrikilpi paigutatav elektrikaare tuvastusseade välja elektriahela, kui selle liinil tekib kaar või sellele eelnev sädelus. Tavaline automaatkaitselüliti ega rikkevoolukaitse seda ei märka. Tänu elektrikaare ennetamisele ja kahjustatud vooluahela katkestamisele tagab seade usaldusväärse ja täieliku kaitse igat tüüpi hoonetele.
Kui eelpool rääkisime eluhoonetest, siis samamoodi vajalik on paigutada kaarekaitselüliti ka avalikesse hoonetesse – lasteaedadesse, koolidesse, spordihoonetesse, ostukeskustesse jne – aga ka ettevõtetesse.
Seadmeid on lihtne paigaldada nii uusehitisse kui olemasolevasse elektripaigaldisse. Seadmete ühendamiseks saab kasutada nii kaableid kui voolulatte ning sisendkaableid võib ühendada nii seadmete ülemistesse kui alumistesse klemmidesse.
Turvalisuse tagamiseks ärge ise paigaldamist ette võtke – palun jätke see töö elektrikule!
Turvalist jõuluaega soovides,
Teie ABB.
