Erko Lepa puutus elektriasjandusega kokku juba 14-aastaselt, kui aitas isal ehitada elektri ja automaatike kilpe. 15-aastaselt luges ta sekundaarahela skeeme täitsa vabalt ning lihtsamaid vigu skeemis oskas ka parandada. „Mäletan tänapäevani releekontaktide tähiseid peast,“ ütleb ta ja nimetab isaga tehtud töid oma esimeseks erialaseks tasustatud tööks, ehkki erialavalikuni jäi veel palju aega. Ilmselt sealt tekkiski temas suurem huvi elektri vastu, mis viis ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika õppekavale. Täna on ta ABB mootorite ja generaatorite tehase juht.
Kui sa poleks praegu elektriinsener, siis kes sa oleksid?
Kui ma poleks lapsena olnud nii palju mõjutatud elektrist ja automaatikast, siis võib-olla oleksin kaitseväelane või politseinik. Riigikaitse oli ülikooli sisseastumisel teine suund, kuhu oli huvi minna.
Räägi oma esimesest elektriprojektist ja millal see oli?
Esimene, mille ma liigitaksin projektide kategooriasse, oli ülikooli viimase kursuse ajal töötades, kui mulle usaldati ühe trükikoja ventilatsiooni automaatika- ja elektriprojekt. Pidin projekteerima, programmeerima kontrollerid, häälestama sagedusmuundurid ning juhtima töid objektil. See oli päris hea kogemus ning sain piisavalt materjali ka oma bakalaureusetöö jaoks.
Millised on elektriinseneri olulisemad iseloomuomadused?
Analüütiline mõtlemine, huvi teaduse ja teaduse praktiliste rakenduste vastu, detailsus, perfektsionism, suutlikkus asju läbi mõelda ja selgeks teha ning julgus riskida ja võtta vastutust. Need on peamised omadused, mis iseloomustavad head inseneri.
Millist kasu inimesed selle ala tegijatelt igapäevaselt saavad?
Elektriinsener on see, kes lahendab probleemi – et asjad töötaksid ning maailm saaks areneda. Ilma elektrita oleksid elustandardid kindlasti madalamad. Kui me tänapäeval elektri välja lülitame, siis sisuliselt ei tööta mitte miski. Usun, et ilma elektrita oleks ühiskond üsna kiiresti tagasi 18. sajandi lõpus.
Miks õppida elektriinseneriks?
Tihti tekib elektrist vähe teadvatel inimestel ettekujutus, et elektrik on see inimene, kes ühendab pistikupesasid ning valgusteid ning elektriinsener on siis see, kes vaatab, kuidas CAD programmis need pistikud ja valgustid arhitekti joonisele panna. See on tegelikult äärmiselt kitsas lõik elektriinseneri tööst. Teema on tegelikult tunduvalt laiem ning elektriinseneri baasharidus annab suurepärase aluse mõistmaks reaalaineid, tehnoloogilisi seadmeid, lahendamaks tehnilisi probleeme. Enda õpingute ajast mäletan ka huvitavad loenguid ettevõtlusest. Selline baas annab tööjõuturul konkureerimiseks suurepäraseid võimalusi.
Digitaliseerub kõik, mis saab. Milline tööpõld tulevasi elektriinsenere ees võib oodata?
Arvan, et ees on äärmiselt huvitav aeg. Eriti huvitav saab olema uute rohetehnoloogiate areng ning nende suunad. Asjade internet, targad võrgud, iseõppivad algoritmid, uued automaatikalahendused, inimesega koostöös töötavad robotid, põnevad salvestustehnoloogiad, kasvuhoonegaaside vähendamiseks vajalikud tehnoloogiad – kõikide nende teemadega on elektriinseneril tihe seos nii täna kui ka tulevikus.
Räägi mõni meeldejäänud seik ülikooliajast!
Elektrimasinate laboris sai ikka testitud, kas teoorias õpitud alalisvoolumasina kiiruse reguleerimise põhimõtted praktikas tõele vastavad. Nimelt, kas ikka tõesti alalisvoolumasina ergutusvoolu viimisel nullini hakkab masina pöörlemiskiirus lähenema lõpmatusele. Hakkas küll, kuid lõpmatuseni ei jõudnud. Õppejõud reageeris masina müra tõusu kasvades üsna kiiresti.
Kus sa õpingute ajal praktikal käisid ja millist väärtust see õpitule lisas?
Töötasin kogu õpingute perioodi vältel ning see tuli väga kasuks. Näiteks päeval õppisin koolis PID regulaatorit ning õhtul häälestasin sagedusmuunduritel PID parameetreid objektil – teooria kinnistus kohe.
Kirjelda mõnd huvitavamat seika ABBs töötades!
Soomes tootearenduse insenerina töötades oli minu juhiks äärmiselt tark inimene. Kuna olin tol ajal ikkagi suhteliselt roheline, kippusin üsna tihti küsima ja pärima. Mingil hetkel, kui väga palju küsid, hakkab endal juba piinlik ning ma hakkasin küsimust alustades ette lausuma: „Sorry, aga üks rumal küsimus veel.“ Kuna juht tundis ennast elava leksikonina, siis vastas ta mulle: „Tead Erko, ei ole olemas rumalaid küsimusi, on vaid rumalad küsijad.“ Ütleme nii, et see jäi eluks ajaks meelde. Saadud vastus oli natuke valus, kuid hiljem olen talle äärmiselt tänulik, kuna ta survestas mind pingutama ja järele mõtlema, mida ja kuidas sa küsid. Edaspidi olen üritanud alati enda jaoks küsimuse lahti mõelda ning tarbetuid ja segaseid küsimusi mitte esitada.
Anna üks soovitus noortele, kes ei tea veel, mida õppima minna!
Ma soovitaks kindlasti inseneriõpet. See annab hea baasi, mille pealt edasi areneda peaaegu mistahes valdkonda. Meeles tuleb pidada, et ülikooli lõpetamisega õppimine ei lõpe, vaid tegelikult alles algab. Energeetikat ning ajameid soovitan omast kogemusest – hea baas, millelt peale oma karjäär ehitada.
Kus õppida elektriinseneriks?
Elektriinseneriks, nagu Erko, saab õppida Tallinna Tehnikaülikoolis magistriõppekaval „Energiamuundus- ja juhtimissüsteemid“. Õppekava ühendab teadmised mehhaanilistest, energia-, tööstus- ning olmesüsteemidest, elektrotehnikast ja elektroonikast, automatiseerimisest ning IT-st. Käsitletakse elektri tarbimist energeetikas, tööstuses, transpordis, avalikus ruumis ja hoonetes. Samuti vaadeldakse elektri muundamist liikumiseks, soojuseks, valguseks ning uuritakse vastavaid tehnoloogilisi lahendusi. Lisaks õpitakse tundma elektrimasinaid, -ajameid ja -muundureid. Need on tööstus- ja hooneautomaatika, robotite, elektertranspordi ning olmetehnika loomulik osa, ning tagavad energiamuunduse juhtimise ja energia tõhusa kasutamise. Rohkem infot õppekavast ja sisseastumisest leiab Tallinna Tehnikaülikooli sisseastumisveebist teejuht.taltech.ee.
