Video „saatejuht“ on ABB arhitektide ja sisekujundajate rahvusvaheline võtmekliendihaldur Katrin Förster, meie hea sõber Tallinna Arhitektuuribiennaali päevilt.
Katrin: „2015. aastal ajendas keskaegse kaubalaeva koge vraki leidmine ja väljakaevamine otsime uut arhitektuurset lahendust, et leidu üldsusele tutvustada. Selleks käivitatud projektikonkursi võitis arhitektuuribüroo KOKO Arhitektid. Büroo asutajad Andres Kõresaar ja Raivo Kotov on tuntud keerukate rekonstrueerimisprojektide poolest, mis ühendavad osavalt vana ja uue.
Rääkisin Andrusega muistsele laevavrakile uue kodu loomisega seotud väljakutsetest. Ta selgitas, et nende idee peamine eesmärk oli leida laevale ruum, ilma et see põhjustaks konflikti muu kohaliku ajaloolise ümbrusega. Ent kuidas see ruum maa all leida?
Ja nüüd tuleb minu lemmikosa loost, kuna see oli otsus, millega realiseerimisel tuli esile veel palju üllatusi.
Kaevamiste ja ehitamise käigus leiti keskaegne veekogumiskanal ja osa kaitsemüüri. Need leiud liideti muuseumi lõpliku kontseptsiooniga.
Tänapäevane muuseum peab vastama ka kõigile tänapäevastele nõuetele, mis reguleerivad temperatuuri ja niiskuse juhtimise funktsioone hoonetes ning aitavad säilitada stabiilset sisekliimat ja säästa energiat. ABB i-bus KNX-süsteem aitab automatiseerida meremuuseumi sise- ja välisvalgustust, lähtudes sensorite andmetest ja kellaajast. Nagu näete, võimaldab selline lähenemine valgustusele Tallinna vanalinna pärlil eredalt särada.“
Eesti Meremuuseumi haldusalasse kuuluva Pakus Margareeta sise- ja välisvalgustus on lahendatud ABB KNX-süsteemiga. Kasutusel on valgustuse juhtimine nii releeväljundi kui ka DALI-protokolliga. Visualiseerimistarkvara ComfortClick juhib ABB seadmetel põhinevat valguslagede, eksponaatide ja koristamise valgustust kas ajagraafikute või seinal asuvate lülitite abil. Välisvalgustust juhitakse hämaraanduritega.
Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati Suure Rannavärava eesvärava kolmanda uuendamise käigus 1518–1529 endise Roosiaia kohale. Praeguse nime sai torn 1842. aastal, enne seda kandis torn nime Rosencrantz. 1830. aastatel kohandati torn vanglaks. Aastatel 1918–1922 oli suurtükitorn Kaitseministeeriumi, 1922–1923 Haridusministeeriumi ja 1923–1932 Teedeministeeriumi valduses. Aastatel 1978–1980 rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks Meremuuseumi tarbeks.
Paksu Margareeta renoveerimist kaasfinantseeris Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Regionaalarengu Fondist. Erilahendusi ligipääsetavuse loomiseks toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja EV100.
Videorubriigiga „Frozen Music“ saad liituda SIIN.
