Kas sinu järgmine auto on elektriline? 9. septembril on ülemaailmne elektrisõidukite päev

Kas sinu järgmine auto on elektriline? 9. septembril on ülemaailmne elektrisõidukite päev

9. septembril tähistatakse esmakordselt ülemaailmset elektrisõidukite päeva, mille kutsusid ühiselt ellu ABB ja Green.TV. Elektrisõidukite päeva eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu e-transpordi kasvavale rollile. ABB andmekeskuste ja e-mobiilsuse segmentide juht Danel Türk räägib elektrisõidukite maailma tänasest olukorrast ja tulevikuvõimalustest.

Kui suur on täna elektrisõidukite turg ja millised on arengud?

Elektrisõidukite arv teedel kasvab kiiresti. Kui vaatame pakkumist ja erinevate mudelite lisandumist, siis see on kiire ja uusi mudeleid lisandub igasse valdkonda: bussid, väikeveokid, linnamaasturid, kaevandusmasinad jne.

Danel Türk ABB Baltikumi peakontori ees Jüris laadimisjaamade juures.
Danel Türk ABB Baltikumi peakontori ees Jüris laadimisjaamade juures.
center

Kes tootjatest seda arengut veavad? Miks?

Siiani on arengut vedanud Tesla, mis on omamoodi saanud isegi elektrisõiduki sünonüümiks. Üldse võib öelda, et suuresti on areng olnud idufirmade pärusmaa. Esialgu tuli mudeleid ka traditsioonilistelt autotootjatelt, kuid väga tõsiselt seda ei võetud. Viimase kahe aasta arengud on aga jõuliselt muutnud kõigi tootjate seisukohti. Valitsuste regulatsioonid, tehnoloogiate arengud ja mure globaalse jalajälje üle on pannud elektrilistele mudelitele mõtlema ka teised tootjad.

Mis elektriautode arengut peamiselt mõjutavad?

Kui proovida ühe sõnaga kokku võtta, siis on ühine nimetaja vast CO2 vähendamine, kuid selle taga on tuleb näha ka sündmusi, mis neid arenguid on rohkem või vähem mõjutanud, nagu Dieselgate ja selle ümber tekkinud diskussioonid. Samas on ka tegureid, mis pisut jahutavad elektriautode arengut, nagu tootmisvõimsused, detailide kättesaadavus, tarkvara arendamine jne.

Mis on elektrisõidukite arendamises viimase kümne aasta jooksul põhiliselt muutunud?

Uusi mudeleid avalikustatakse pea iga päev. Peamine fookus on sõiduulatusel. Kui kaks aastat tagasi oli keskmine sõiduulatus 200-300 kilomeetri vahel, siis uuemad tehnoloogiad lubavad juba 400-600 kilomeetrit. Kiire areng seab uusi väljakutseid ka laadimistaristule nii kodudes kui ka avalikes laadimispunktides. Samuti kasvab väga jõudsalt tarbesõidukite pakkumine ja ühistranspordi sõidukite valik.

Kui kümme aastat tagasi oli elektriauto soetamine väga kulukas, siis tänaseks on tehnoloogia areng aidanud sõidukeid taskukohasemaks muuta ja seetõttu toodetakse uusi mudeleid suuremas mahus.

Samuti on ka fookusesse tõusnud lihtsamad mudelid nagu Renault Zoe ja Volkswagen ID.3.

Elektriauto on võtmeelement on aku. Mis olukord selles osas täna valitseb? Mille kallal töötatakse?

Jah, võtmesõna on kindlasti aku, mille arendamisel flirditakse erinevate tehnoloogiatega ning proovitakse saavutada hea tasakaal sõiduulatuse ja mahu vahel. Kindlasti on suur rõhk tarkvara arendamisel, et seda kõike toetada.

Tarbija jaoks on elektriauto puhul olulisim laadimine, ehk siis aeglane – kuidas ma kodus üleöö aku täis saan ning kiire – kuidas ma vajadusel aja peale teel olles kiiresti aku täis saan. Millised võimalused siin turul täna olemas on?

Eestist vaadatuna on kindlasti oluline Enefit VOLT-i ehk endise ELMO võrgustiku olemasolu. Võrreldes autode ja seadmete valikut võrgustiku avamise aastal 2013 ja nüüd, seitse aastat hiljem, on laadijad läinud võimsamaks ja tõstetud on ka laadimispinget. See võimaldab autodesse lühema ajaga rohkem energiat suunata. Täna räägime sõiduautode puhul laadimisvõimsusest kuni 350 kW ja bussidele kuni 600kW.

Erinevad laadimisjaamad Jüris, Aruküla tee 83
Erinevad laadimisjaamad Jüris, Aruküla tee 83
center

Milliseid erinevaid laadimisvõimalusi täna olemas on?

Viimase kümne aasta areng on kätkenud lisaks autodele ka laadimistaristut ja ka standardeid. Tänaseks on ühtlustunud laadimispistikud, mis aitab kaasa nii autode disainimisele kui laadimisseadmete tootmisele. On tehtud katsetusi ka juhtmevaba laadimise suunal, kuid vaadates võimsusi, mis seal vaja oleksid, siis ei pruugi see tee olla õige valik.

Kui palju on maailmas-Euroopas-Eestis laadimislahenduste arendajaid, kui palju laadimistaristute arendajaid?

Kuna tegemist on uue turuga, siis on palju ka laadimistaristu arendajaid, kelle hulgas on massiivselt idufirmasid. Samuti on väga erinev hinnapoliitika, kuna laadimise hind sõltub sellest, millise laadimisvõimsusega laetakse – mida aeglasem, seda odavam.

Tarbija jaoks on oluline kindlasti ka laadimispunktide tihedus – et teele ei jääks. Milline on siin olukord maailmas, Euroopas ja Eestis?

Eesti oma Enefit VOLT-i projektiga tegi tee lahti ja kindlasti näitas teistele riikidele kätte õige suuna. Tänaseks on teised riigid taristuid parandanud ja autotootjadki on pannud seljad kokku ning laadismisvõrgustikud on jõudsalt paranemas. On riike, kus on ka korralik kiirlaadijate võrgustik ja on ka näiteid, kus igal sammul tavalaadijad.

Eestis saab kindlasti olema suurem mure magalate ja kortermajade elanikel. Siinkohal aitaks kindlasti kaasa avalik diskussioon ning kindlasti tasub uurida, milliseid toetus on võimalik saada. ABB tooteportfellis on olemas erinevaid lahendusi ja tehnoloogiaid, et neid arenguid toetada.

Mida hõlmab ja millega on seotud üks laadimistaristu, mis on selle võtmeelemendid ja -küsimused?

Laadimistaristut saab jaotada mitmeks osaks. Kui ehitada ühe laadijaga punkt, ei ole vaja suuri investeeringuid. Kui teha juba natuke suurem laadimiskoht, tasuks kindlasti mõelda energia planeerimisele, võrguga liitumisele ja energiasalvestuslahendustele. Sama tasuks kindlasti kaaluda, kui ehitada uut maja. Igal juhul tuleks arvestada tulevikuga ja planeerida ka näiteks päikeseenergia tootmise ja energiasalvestuse võimalustega.

Mida ABB pakub elektromobiilsuse valdkonnas, mida tehakse selles vallas Eesti ABB-s?

ABB-l on elektrimobiilsuse valdkonnas väga hea portfell, mis kätkeb lahendusi nii alalis- kui vahelduvvoolu laadijatele ning seda suurte võimsuslahendustega. Samuti on olemas lahendused liitumiseks keskpingega. ABB suur pluss on nn plug and play-lahendused. Samuti on olemas erineva võimsusega energiasalvestuslahenduste tooteportfell. Eestis toodame ja arendame just kompaktseid lahendusi keskpingele ja energiasalvestuslahendusi.

Elektribussid, elektriveokid – mis olukord selles valdkonnas hetkel valitseb?

Täna saame tõesti rääkida erinevate sõidukitüüpide kasutuselevõtust üle kogu maailma, näiteks Singapuri sadamas konteinervedudeks, bussiterminal Milanos jne. Siin saab ka Eesti ABB kaasa mõelda ja rääkida. ABB Eesti meeskond on selliste projektidega tihedalt seotud ja meie inseneridel kindlasti väljakutseid jagub.

Milline on elektromobiilsuse tulevik?

Tulevik saab olema selles valdkonnas väga kiire. Tundub, et nõudlus on hetkel natuke suurem kui pakkumine nii autodele kui laadismistaristule ja selle kallal teevad palju tööd kõik osapooled. Samuti annab see tegevust ka elektrivõrkudele, sest võimsused muutuvad ja suurem vajadus elektrienergia järele tekib ka kodudes. ABB turvaline, tark ja jätkusuutlik tooteportfell koos tootmisvõimsustega on hästi tasakaalus, et aidata neid väljakutseid lahendada.

Vaata ülemaailmse elektrisõidukite päeva kohta lähemalt siit.

Lisalugemist elektrisõidukite trendide kohta:

Lingid

Võtke meiega ühendust

Downloads / Allalaadimised

Jagage seda artiklit

Facebook LinkedIn X WhatsApp