Nancy Grace Romani nimeline NASA tulevane kosmoseobservatoorium peaks tööd alustama 2025. aastal eksoplaneetide otsimiseks. Observatooriumisse paigutatakse instrumendid tumeenergia jaotuse saladuste uurimiseks ning esimene spetsiaalne eksoplaneetide pildistamise kaamera CGI (CoronaGraph Imager). CGI koosneb kahest ülisuure tundlikkusega elektroonilise südamikuga kaamerast, mille on välja töötanud ABB koos Nüvüga.
Päikesesüsteemi-väliseid planeedisüsteeme on ülisuurte vahemaade tagant äärmiselt raske jälgida, kuna planeedid on tohutult hämaramad kui ematäht. NASA optiliste komponentide CGI kompleksne paigutus suudab blokeerida tähevalguse ja püüda läheduses oleva planeedi jääkvalguse ülitundlikusse kaamerasse. Siin tulebki mängu ainulaadne ABB / Nüvü pildilahendus, mis paljastab varem nähtamatud punktid.
„NASA uus missioon on 3,2 miljardit dollarit maksev projekt, eksoplaneetide pildistamiseks umbes 100–1000 korda võimsam kui see, mida tänapäeval maa pealt on saavutatud,“ ütles ABB Grupi mõõtmis- ja analüütikadivisjoni Kanada üksuse peadirektor Marc Corriveau. „Oleme uhked, et tarnime selle murrangulise missiooni jaoks nii kriitilise komponendi. See on põnev projekt, mille edukaks saavutamiseks on vaja meie kõige arenenumat tehnoloogilist asjatundlikkust.“
„Oleme tänulikud Kanada Kosmoseagentuuri (CSA) kosmosetehnoloogia arendusprogrammile,“ ütles Nüvü Camērase tehnoloogiajuht Olivier Daigle. „Programm võimaldas revolutsioonilise kaameratehnoloogia viia küpsuseni, mis sobis NASA Jet Propulsion Laboratorysele.“
ABB jaoks on see juba teine oluline leping lühikese aja jooksul. Tänavu oktoobris sõlmiti leping satelliidioperaatoriga GHGSat täiendavate optiliste andurite tarneks, mis suudavad kõrglahutusega kuvada metaanilekke maapinnal. ABB optikaseadmed aga töötavad kosmoses usaldusväärselt juba üle 90 aasta. Alates 2003. aastast on ABB seadmed kasutusel Kanada Kosmoseagentuuri SCISAT-projektis, millega jälgitakse pikaajalisi koostise muutusi Maa atmosfääris.
Meteoroloogiaagentuurid kogu maailmas toetuvad oma prognoosides ABB tehnoloogiale, mis on USA Ookeanide ja Atmosfääri Administratsiooni (NOAA) uusima põlvkonna polaarsatelliitide keskmes. See aitab parandada ilmaennustuse õigeaegsust ja täpsust kuni seitsme päeva võrra. ABB andurid lendavad ka Jaapani satelliitide GOSAT 1 ja 2 pardal, jälgides alates 2009. aastast suure täpsusega kasvuhoonegaaside pidevat tõusu atmosfääris.
Nüvü Camēras on ülitundlike pildistamislahenduste juhtiv väljatöötaja alates 2010. aastast. Kanadas asuv ettevõte projekteerib ja toodab kaameraid ja kontrollereid sellistesse sektoritesse nagu kosmoseuuringud ja -seire, tööstuse kvaliteedikontroll, füüsika ja bioteaduste diagnostika. www.nuvucameras.com
ABB (ABBN: SIX Swiss Ex) on juhtiv ülemaailmne tehnikavaldkonna ettevõte, mis edendab ühiskonna ja tööstuse ümberkujundamist, et saavutada tootlikum ja kestlikum tulevik. Ühendades tarkvara oma elektrifitseerimise, robootika, automatiseerimise ja ajamite portfelliga, nihutab ABB tehnoloogia piire, et viia oma jõudlus uuele tasemele. Tipptasemel saavutuste ajalugu on kestnud enam kui 130 aastat ning ABB edu taga on ettevõtte 110 000 andekat töötajat enam kui 100 riigis. www.abb.com
Eestis tegutseb ABB alates 1992. aastast, ettevõtte tegevus jaotub kolme valdkonda: müük (seadmed, süsteemid, korrashoiuteenused, projektid), tootmine (mootorid, generaatorid, ajamid, komplektalajaamad) ja äriteenused (raamatupidamis-, tarneahela juhtimis- ja personaliteenused ABB Grupi ettevõtetele). Rohkem kui 25 tegevusaasta jooksul Eestis on ABB pälvinud viis korda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt välja antava „Aasta Välisinvestori“ auhinna ning korra Eesti parimale ettevõttele määratava „Ettevõtluse Auhinna“. www.abb.ee
