Rohetiigriks püüdlevat Eestit ähvardab spetsialistide põud, kuid samal ajal loodusteaduste populaarsus noorte seas kahaneb. Tõusvate energiahindade valguses on peamine teema Euroopas ja Eestis energiajulgeoleku suurendamine ja ühtlasi ka keskkonnasõbralikumaks muutmine – rohepöördele tuleb sisse anda täiskäik!
Rohepöördest on räägitud juba aastaid, kuid samal ajal on sisseastumine insenerierialadele langustrendis ning loodusteaduste populaarsus korrelatsioonis füüsikaõpetajate keskmise vanuse tõusu ja motivatsiooni langusega. Kuus juhtivat Eesti ettevõtet on koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga astumas samme selle trendi muutmise suunas ning algatanud programmi „Lae end!“ väljapaistvate füüsikaõpetajate tunnustamiseks.
Füüsika populariseerimisega antakse loodetavasti ka positiivne laeng inseneriõppesse astuvate noorte arvu kasvuks, mis annaks Eestile hädavajalikku tööjõudu ja looks aluse majanduse arenguks.
Loodusteadused on meie eksistentsi jätkumise nurgakivi
Ilmselt kõige suurem väljakutse, mis inimkonnal tuleb 21. sajandi jooksul lahendada, on meie jalajälje vähendamine planeedil. Üha kasvav rahvastik ja tarbimine on hävitamas meie elukeskkonda – kliimasoojenemine, ülerahvastatus, „metsiku“ looduse väljasuremine jätkuvad aina kiirenevas tempos. Keskkonna ja ökosüsteemide toimimisest arusaamine on ülioluline, et leida lahendusi, kuidas inimkond saab loodusega koos eksisteerida, sest ilma looduseta ei ole ka inimesi. Loodusteaduste õpetamine on ülioluline, et meil oleks insenere ja teadlasi, kes neid probleeme lahendaksid. Just nimelt – insenerid ja teadlased on need, kes meie ees seisvaid väljakutseid tegelikult lahendavad!
Palju on juttu olnud, kuidas Eesti peaks saama rohepöörde veduriks rohepöörde tehnoloogiate arendaja, elluviija ja kompetentsikeskusena. Kuid selle kõrval räägitakse palju vähem, kuidas neid eesmärke saavutada. Juba praegu on Eestis puudu inseneridest ja spetsialistidest, rääkimata puudujäägist tulevikus.
Ka kiiresti kasvav idusektor vajab spetsialiste üha rohkem, sest paljud firmad hakkavad rahakaasamise faasist väljuma ja sellega kaasneb tööjõu vajaduse kasvu kiirenemine. Kui Eestis spetsialiste piisavalt peale ei tule, tekib varem või hiljem küsimus, kas viia ettevõte mujale või tuua spetsialiste sisse välismaalt. Kolmandaks on meil eduka rohepöörde jaoks vaja spetsialistide mitte ainult tööstuses ja idusektoris aga ka avalikus sektoris, kus seatakse eesmärke ja luuakse pikaajalisi strateegiaid.
Loodusteaduste roll majanduses on läbiv ja kui me soovime jõuda ühiskonnana kõrgema lisandväärtuse loomiseni, tuleb meil rohkem rõhku seada haridusele, et uute majandusharude ja ettevõtete tekkimiseks tööjõuturule vajalikke töökäsi tuua. Loodusteaduste populariseerimine aitab kaasa nii majanduse kasvule läbi uute ettevõtete ja võimalike suurenenud välisinvesteeringute kui ka kõrgema lisandväärtuse, mida loovad haritud spetsialistid ja tehnoloogiafirmad.
Ma ise õppisin Tallinna Tehnikaülikoolis elektriinseneriks ja töötan igapäevaselt ABB-s komplektalajaamade müügijuhina Euroopas. Ülikooli minnes ei tajunud ma enda eriala olulisust, energeetika tundus lihtsalt huvitav. Nüüd, kümme aastat hiljem, kui energeetika teemad on ühiskonnas teravalt esile kerkinud, tunnen, et minu teadmiseid on vaja rohkem kui kunagi varem.
Kogu energiamajandus liigub üha rohkem elektrifitseerimise suunas – tuulepargid, päikeseelektrijaamad, elektriautod ja -rongid, energiasalvestus, tarkvõrgud ja palju muud. Kogu selle infrastruktuuri ülesehitamine vajab tohutult investeeringuid, aga ka insenere, kes need süsteemid välja mõtlevad ja teostavad. Ka minu igapäevane töö on paljuski seotud rohepöörde elluviimisega. Just tootja suu läbi võin öelda, et rohepööre teostamiseks loetud aastate jooksul on meil juba praegu töökätest puudus ja see tendents ainult süveneb.
Olukord haridusmaastikul
Kuid iga inseneri ja teadlase tee saab alguse koolist ja füüsikatunnist, kus saadakse oma esimene kokkupuude ainega ja huvi valdkonna vastu ning seda on võimatu üle tähtsustada. Ent praegune olukord on murettekitav. Analüüsid näitavad, et loodusteadused ei ole noorte seas populaarsed, samas on noored mures kliimasoojenemise ja keskkonnaprobleemide pärast. Sisseastumine insener-tehnilistele aladele on aasta-aastalt vähenemas ja prognoosid näitavad, et käesoleval kümnendil jääb tööturul puudu kaks kolmandikku inseneridest.
Huvi loodusteaduste ja sealhulgas füüsika vastu tekib üldjuhul põhikooli gümnaasiumiastmes, kuid kuna koolides on füüsikaõpetajatest puudus, ei saa seda huvi ka tekkida. Kui tundi annab õpetaja, kes ei ole motiveeritud, kes tunneb, et ta ei ole väärtustatud, siis tõenäoliselt ei suuda ta tekitada aine vastu huvi ka õpilastes.
Tihti juhtub, et füüsikat annab õpetaja, kes ei ole selle eriala õpetaja - nii on see ligi pooltes Eesti koolidest. See ei tähenda, et näiteks eesti keele õpetaja võiks anda füüsikat halvasti, aga kindlasti ei ole selline olukord haridusmaastikul taotluslik ning krooniline õpetajate ülekoormus ei mõju hästi õppe kvaliteedile. Eelpool kirjeldatut kinnitavad ka uuringuküsitlused – 46 protsenti õpilastest leiab, et õpetaja ei õpeta oma ainet huvitavalt.
Füüsikaõpetaja roll füüsika populariseerimises
Minu huvi inseneriks õppimise vastu sai alguse gümnaasiumist, kus reaalklassile tehti tihti väljasõite, mida korraldasid reaalainete õpetajad, seejuures oli meie reaalharu juhataja füüsikaõpetaja. Minu jaoks sai pöördeliseks väljasõit, kui käsime külastamas Leedus Ignalina tuumaelektrijaama, mis tänaseks on suletud. Suur elektrijaam jättis mulle mastaapse mulje ja pakkus minu jaoks sellel hetkel huvi ka sellepärast, et ma ei teadnud just palju elektrist, mis „tuleb ju pistikust“.
Seega otsustasingi minna õppima tehnikaülikooli elektroenergeetika erialale, mis tundus kõige rohkem kattuvat sellega, mis mind energeetika puhul huvitas. Kuigi minu huvi füüsika vastu ei olnud fundamentaalne, sai minust siiski insener tänu sellele, et mulle tundus huvitav valdkond, mis põhineb füüsikal. Ja huvi tekkis tänu aktiivsetele õpetajatele, kes korraldasid lisaks koolitunnile ka huvitavaid väljasõite.
Seega võib öelda, et aktiivsete õpetajate roll õpilastes huvi tekitamises on ülioluline ja seetõttu lõid kuus Eesti ettevõtet programmi nimega „Lae end, mille eesmärk on:
- Leida Eesti põhikoolidest üles inspireerivaimad õpetajad ja koos nendega ka parimad praktikad. Viia kostöös füüsika õpetajatega ja haridusvaldkonna start-up firmadega füüsika õppekogemus kõikidesse Eesti koolidesse.
- Tunnustada ja tõsta Eesti ühiskonnas esile tänaseid füüsika õpetajaid ja nende tähtsat rolli.
- Tõsta noorte huvi reaalteaduste vastu ja julgustada neid siduma oma tulevikku reaalteadustega seotud valdkondadega.
Siinkohal kutsun kõiki mõtlema kas enda või oma lapse füüsikaõpetaja peale ja nomineerima silmapaistvaid pedagooge programmi „Lae end!“, et koos füüsikat populariseerida.
Vaadake lähemalt veebilehelt https://laeend.ee!
